Hoidsin seda viimast raamatut autori aastaaegade sarjast pikalt riiulil, kuni raatsisin lõpuks lugemiseks võtta. Kõik peale esimese, suveraamatu, on mu viietärni listis. Ja sinna ei satu neid just liiga palju.

Pärast oma parima sõbra ränka vigastust Süürias, lahkub Thea Lind Piirideta Arstidest, pöördub tagasi Rootsi ning abiellub koka Davidiga. Pärast ebaõnnestumist Stockholmi restoraniäris, püüab mees kodukanti tagasi kolides käima lükata eksklusiivset restorani kohalikus lossis. Suuresjooneline avamise pidu on plaanitud Volbriõhtuks. Juhuslikul jalutuskäigul leiab Thea iidvana tamme tüvest pildi rohkem kui 30 aastat tagasi Volbriööl mõrvatud kohalikust tüdrukust 4 noorema lapsega. Tüdruku mõrvas mõisteti süüdi ta kasuvend, ning nende ülejäänud pere kadus peale matust jäljetult.

Thead hakkab lugu huvitama, kuid ta mehe pere ja ka kõik kohalikud püüavad seda summutada. Peatselt järgnevad ka hoiatused ähvarduste näol. Kuna Thea ja mõrvatud tüdruku minevikus on mõndagi ühist, ei suuda naine uurimist jätta.

See on mitme perekonna lugu läbi paljude aastate. Samas on see kogukonna lugu, kuidas ühes väikses külas valitseb omaette maailm, omad liidrid ja omad juhid, kes otsutavad, kuidas kõigil teistel käituda tuleb. Kuidas omi hoitakse ja kuidas mõne tähtsama kogukondse nimel mõni vähemtähtis ohverdatakse. Samas kui inimestel oleks julgus ausaks jääda, oleks vähem kannatusi ja hingepiinu kõigil. Saladuste maha matmine ja varjamine on ränk koorem kanda.

Üks lemmikuid. Hoian oma riiulis koos tema 2 kaaslsega ning soovitan lahkelt ka edasi.